
Hatutan.com, (27 Marsu 2025), Covalima-Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, husu bá Governu liuhosi Ministériu Agrikultura Peska, Pekuária no Floresta (MAPPF) atu apoia dezenvolve setór agrikultura iha zona fronteira terrestre Timor-Leste ho Indonézia.
Lee Mós: Ramos-Horta Ho Governadór NTT Diskute Estabelesimentu Zona Komérsiu Livre
Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta vizita povu Suai-Covaliman, Kinta (27/03/2025). Foto/Tome da Silva
Xefe Estadu nia rekomendasaun ida ne’e nia hateten iha ámbitu distribuisaun nesesidade bázika bá komunidade kbiit-laek sira hamutuk uma-kain 40, iha Suku Biseuk, Postu Administrativu Tilomar, Munisipiu Covalima, Kinta (27/03/2025).
“Ha’u husu bá imi lori Estadu nia naran, nu’udár prezidente, tinan-20 tiha ona, iha imi nia suku ne’e, jona fronteira tomak la’ós iha ne’e deit, la’ós tau matan di-diak, la’ós atu imi hotu-hotu riku, la’ós atu halo hotu-hotu iha karreta. Maibé, liu-liu apoiu agrikultura iha zona fronteira haree bá agrikultura bele la’o ho di’ak,” Xefe Estadu, José Ramos-Horta, hateten.
Ramos-Horta fó hanoin katak, tenke tau apoiu mós bá sistema irrigasaun, maibé, atu agrikultura bele movimenta tan tenke hadi’a estrada sira iha zona fronteira ninian, nune’e populasaun ne’ebé tula sasán, hakiak animál fásil bá merkadu.
“Ministeriu agrikultura ho veterinárias para bele prevene moras, sé lae moras oan ida mai animál mate hotu, tanba iha Timor ne’e rai barak pademia ida mai manu mate hotu kedan, moras tama husi liur animál iha rai-laran mos mate hotu, la’os iha ne’e de’it Indonézia lakon animál juta bá juta, maibé ita nia sistema iha ne’e, Saúde animál, saúde públika ema nian mak tenke vijilánsia sein-pursentu (100%),” Ramos-Horta hateten.
Xefe Estadu mós husu liuhosi Ministériu Interiór atu kria kondisaun bá Polisía sira iha fronteira, nune’e bele fó seguransa ne’ebé mak di’ak liut bá populasaun lokál sira liu-liu iha zonas fronteiras Timor-Leste nian.
Bá kestaun ne’e, Ramos-Horta mós koalia tiha ona ho Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, katak, seguransa bá membru Governu sira barak demais atus-rua, lima-nulu maka halo seguransa bá Ministru. Maibè iha fronteira tomak polisia na’in-80 de’it maka toma konta.
Xefe Estadu fiar metin katak, Governu bele anota rekomenadasaun sira ne’e, liuhosi prevee osan para halo tán buat sira ne’e, ne’e parlamentu mak tenke fó autorizasaun, ne’e mak ita nia sistema.